The first two weeks

 Tänaseks olen USA-s olnud täpselt kaks nädalat ning olen selle ajaga õppinud palju rohkem, kui oleksin kunagi arvata osanud. Alates sellest, et oskan nüüd iseseisvalt leida üles WalMarti ning kasutada PRT-d (Personal Rapid System) kuni selleni, et olen õppinud tundma iseennast, enda nõrkusi ja tugevusi. Võõrasse kohta tulek lihtsalt sunnib seda tegema, sest siin oled sina ise ainus, keda täielikult usaldada saad.

Ameerika on kontrastide maa ning seega on need kaks nädalat olnud üsnagi kirjud. Uus elukoht, uus toakaaslane, uued tutvused, uued seiklused – kõik on nii uus. Olen kokku puutunud ülimalt toredate inimestega ning samas kohanud ka inimesi, kellega ei tahaks kunagi mingit pistmist teha.  Õnneks on neid esimesi inimesi kordades rohkem!

Üldiselt on aga kõik siiani väga äge! Inimesed on nii toredad, kool ja õppejõud lahedad ning sama kehtib kõige muu kohta. Olen nende kahe nädala jooksul kuulnud nii palju armsaid komplimente kui pole ilmselt terve aastaga kuulnud. Inimesed tulevad tihtipeale tänaval lihtsalt sulle ligi, kiidavad su mantlit või ütlevad lihtsalt, et sa näed hea välja. Paneb ju naeratama küll.

Tänaseks on ka minu tunniplaan kinnitatud ning kuigi pidin mitu ainet välja vahetama, olen lõpptulemusega üsnagi rahul. Nimelt võtan ma see semester neli ainet: Intelligence Analysis Methods, Modern China, Government of Japan ning World Regions. Minu isiklikeks lemmikuteks on kaks esimest ning eriti just Hiina aine (shocker, I know). Mõlemas aines on lihtsalt nii ägedad õppejõud, kes muudavad kõik õpitavad teemad nii huvitavaks.

Vaid üks kolmandik minu selle semestri kohustuslikust lugemisest. 

Mida ma vist eelmine kord ei maininud, on see, et ma elan ühiselamus. Nimelt Arnold Apartmentis, mis asub Downtown campuses.  Tänu sellele on kõikidesse loengutesse minek vaid umbes 5 minuti küsimus.

Mul on ka toakaaslane, kelleks on hästi tore ja sõbralik Jaapani tüdruk Kanami. Ma arvan, et mul täitsa vedas, et just tema enda toakaaslaseks sain. Ainus probleem on see, et me mõlemad oleme ilmselgelt väga halvad orienteerujad ja seega suudame me peaaegu iga kord kuskil ära eksida.

 Meil on kahene tuba, kuid tänu toa keskel olevale liigutatavale seinale on meil isegi natukene privaatsust. Tuba ise ei ole just eriti luksuslik, kuid samas vähemalt kolm korda suurem kui minu tuba Raatuse ühikas. 

Meil on lisaks veel oma pisike kööginurk, kaks garderoobi ja vannituba. Suurimaks miinuseks on ilmselt siinsed aknad, mis ei pea kinni ei tuult ega lärmi. Seetõttu olime toakaaslasega mõlemad terve esimese nädala täiesti magamata. Aga eks harjub ka sellega tasapisi ära.

Veel tühi garderoob

Tänu stipendiumile ja kõikvõimsale Student ID kaardile on minu elu siin üsnagi luksuslik. Lisaks tasuta majutusele saan ma ka näiteks tasuta ühistransporti kasutada ning kolm korda päevas süüa. Söögi valik on masendavalt hea. Kui siia tulles kartsin, et lähen selle pärast paksuks, et Ameeriklased söövad vaid rämpstoitu, siis nüüd mõistan, et võin täitsa ilma rämpsu söömata paksusks minna. Näiteks hommikusöögiks on võimalik valida esiteks igal kujul omlette, munaputru jms, peekonit, erinevaid sandwiche, wrappe, müslit, krõbinaid, puuvilju, kooke, küpsiseid jpm. Õhtusöögiks oli täna valida wrappide, tacode, burritode, salatite, risotto, kana, pasta, kookide, pudingu ja jäätiste vahel. Ürita sa siis sellise toiduvaliku juures mõistlikuks jääda.

(Kahjuks unustan ma sööma minnes alati kaamera kaasa võtta ning seega pärinevad paar söögipilti kahjuks minu telefonist. Samas, at least you get the picture)

Minu suurim nõrkus - peanut butter ja kõik Reese's tooted

Siis kui hommikusöögiks liiga palju häid asju pakutakse

Õnneks toob paksude ameeriklaste nägemine mind siiski maa peale ning seega pole asi veel päris hulluks läinud. Positiivne on veel see, et mulle on võimaldatud ka tasuta sportimine. See tähendab, et võin piiramatult käia nii jõusaalis, ujumas, grupitreeningutel või võtta endale hoopis personaaltreeneri. Ehk teen järgmine kord ka seal mõned pildid. 

Minu kõikvõimas Student ID Card

Otse loomulikult olen juba külastanud ka USA ööklubisid ning käinud ka majapeol. Pean tunnistama, et kõik on täpselt nii nagu filmides (punased topsid ja õlle keg kaasa arvatud). Ära mainimist väärib kindlasti nende imetabane tantsu- ning riietumisstiil. Mõlemad sobiksid paremini mõnda erilisemasse klubisse. Kuigi õues on miinuskraadid, lähevad Ameerika neiud peole nabapluuside ja miniseelikutega ning ei, nad ei pane jalga sukapükse ega peale jakki. Klubides ei ole nimelt riietehoidu ning seega lähevad nad kõik välja riskile väljas surnuks külmuda. Õnneks hõlmab nende tantsustiil palju füüsilist lähedust ning seega saavad nad vähemalt sel viisil sooja. 

Samas kui pidudele minnes löövad tüdrukud end ikka väga üles, siis koolis käivad umbes 90% neist koolipusades. Ma ühelt poolt hindan nende school spirit’it ning tore on näha, et nad on oma kooli ja koolilogo üle väga uhked, aga samas on see üsnagi harjumatu. Kuna mina olen harjunud koolis käima seelikute, kleitide või niisama viisakate riietega, siis erinen kohalikest tüdrukutest ikka päris märgatavalt. Samas ju nad tunnevad end siis niimoodi mugavalt.  

Kui esimesel nädalal sain käia väljas nahkjakiga, mis oli eest lahti, siis üleeile oli meil näiteks lumetorm ning -10 kraadi külma. Tänaseks langesid külmakraadid juba kahekümneni. Seetõttu on ka väga palju loenguid viimastel päevadel ära jäetud.

Mul oleks nii palju rääkida, aga ei taha seda postitust nüüd nii meeletult pikaks ka venitada. Järgmine kord räägin ehk pikemalt Pittsburghist, korvpallist ja muudest toredatest asjadest. Tegelikult on pilte ootamas palju.

I miss you already!!!

Teie Kai :)

Morgantown, WVU Downtown Campus

"Travelling is brutality. 

It forces you to trust strangers and to lose sight of all 

that familiar comfort of home and friends."

Jutuga paralleelselt jagan teiega pilte reisist Morgantowni ning seejärel Downtown Campusest, kus ma elan ning kus toimuvad ka minu kõik loengud. 

Kui veel päev enne ärasõitu ei olnud mul mingeid suuri emotsioone, siis viimasel õhtul jõudis see kõik lõpuks kohale. Nüüd ongi minek - ma lähen täiesti üksinda võõrasse riiki, kus ma ei tea mitte kedagi. Samas osaliselt seetõttu ma tulla tahtsingi. Ma olen harjunud sellega, et alati on uude kohta minnes ees keegi tuttav ning keegi, kelle poole murede korral pöörduda. Nüüd aga tahtsin end proovile panna ja näha, kas mulle selline välismaal elamine ning üksi reisimine üldse istub.

Lennud möödusid veidi konarlikult ning hüplikult, kuid kohale ma lõpuks siiski jõudsin. Sama ei saanud kahjuks öelda minu kohvri kohta, mis otsustas Washingtonis kaotsi minna (Kaks päeva hiljem jõudis ta õnneks siiski minuni; seejuures vaid mõningate väiksemate vigastustega). Märkus endale lennureisi kohta: väldi United Airlines'iga lendamist, sest nende lende lükatakse pidevalt edasi ja jäetakse ära. Omaette seiklus oli viimane lend suunal Washington-Morgantown, sest lendu lükati mitu korda edasi ning kui meid lõpuks lennukisse lasti, kus olid miinuskraadid, siis pidime ka seal pool tundi ootama. Kõigele lisaks oli sealne lennuk isegi väiksem kui Tallinn-Kuressaare vahel lendav sõiduk ning mürises ja rappus nagu traktor. Hetkeks mõtlesin, et me ei jõuagi kohale, aga kõik lõppes siiski hästi. 

Frankfurti lennujaam

Frankfurdi lennujaamas saab ühest terminalist teise rongiga

Minu Washingtoni hotell, kus sain kahjuks veeta vaid 7 tundi 

Väsinud, aga rõõmus laps

Kui teil seal Eestis kestab alles sügissemester ja sess, siis siin hakkas uus semester pihta juba kolmapäeval. Kuna ameeriklased olid tõeliselt paanikas oma külma ilma pärast, siis jäeti küll pooled loengud ära, aga kahes loengus sain siiski käia. Ilma kohta veel nii palju, et kui esimesed kaks päeva ulatusid külmakraadid umbes -16-ni, siis täna hommikul oli väljas +17 kraadi. 

Pisike mägi koduteel

Minu kodu lähedal on ka kõik korporatsioonide majad, siin pildil siis Kappa Kappa Gamma Fraternity

Stewart hall - üks campuse hooneid

Stewart hall

Esimene loeng oli Intelligence Analysis Methods, mis pole küll päris see aine, mida ma võtta tahtsin, aga üsnagi lähedal sellele. Esimene emotsioon oli küll selline, et millega ma end sidunud olen. Nii selles aines kui ka teistes tuleb igaks loenguks läbi töötada päris suur hulk materjale. Loengutes eeldatakse, et sa suudad õppejõuga loetud teemade üle arutleda ning lisaks tehakse kodutöö kontrollimiseks teste. Selles konkreetses aines on lisaks sellele vaja lahendada kodus 6 arutlevat ülesannet, teha vahearvestus ning lõpuarvestus. Lõpuarvestus tuleb ette kanda paneelile, mis koosneb endistest ja praegustest luuretöötajatest (CIA, FBI jms). Eelmine aasta oli üks paneeli liikmetest suutnud ühe õpilase nutma ajada, seega saab olema põnev. 

Samas oli loeng ise väga huvitav; õppejõud oli väga intelligentne ning samas parajalt muhe. Professor Abruzzino on nimelt ka ise töötanud näiteks CIA's ja US Department of the Treasury's ning oskab seega tuua teooria juurde huvitavaid näiteid.

Mountainlair on Downtown Campuse keskus. Seal on erinevad söögikohad, alustades BurgerKingist ja lõpetades tüüpilise koolisööklaga, ning seal toimuvad ka erinevad tudengite jaoks mõeldud üritused.

Teine loeng oli Modern China ning andis juba palju positiivsema emotsiooni. Jällegi oli õppejõud ilmselgelt väga laia silmaringi ja suure kogemustepagasiga. Kui loeng ise keskendub põhiliselt Hiina hilisemale ajaloole ja hiinlaste üldisele maailmapildile, siis õppejõud oskas igale poole tuua näiteid reaalsest elust ning rääkis meile palju ka näiteks oma reisidest. Samas on ka selles aines vaja lugeda läbi 5 raamatut, sooritada 3 testi, kirjutada kaks analüütilist esseed kahe loetud novelli kohta ning läbida vaheeksam ja lõpueksam.

Lühidalt öeldes on siinne haridussüsteem ikka väga erinev Eesti omast. Kohati meenutab siinne ülikool meie keskkooli, kuid samas on niiviisi õppides meeldejääva info hulk kindlasti suurem. Samas eks neid järeldusi saab teha alles maikuus, kui ained on (loodetavasti) läbitud.

Otse ees olevas hoones ehk Woodburn hallis toimuvad minu enamik loengud.  

Woodburn hall

Järgmine kord räägin teile ehk ka teistest mitte kooliga seotud teemadest ning jagan tähelepanekuid siinsete inimeste ja elu kohta.